Euroopa Komisjoni president pakkus saarele järgmise kahe aasta jooksul 200 miljonit eurot toetust, et aidata sellel võidelda kliimamuutustega, parandada internetiühendusi ning arendada hüdroelektrijaamu, kalandust ja haridust.

Euroopa Liit on Gröönimaale rohkem tähelepanu pööranud pärast seda, kui uuesti võimule saanud Trump hakkas järjekindlalt väitma, et USA peaks julgeolekukaalutlustel saare enda kontrolli alla võtma. Tema korduvad avaldused tekitasid Gröönimaa ja seda haldava Taani juhtides muret suveräänsuse pärast ning suurendasid NATO liitlaste vahelisi pingeid.

"Gröönimaa tuleviku üle otsustavad Gröönimaa ja Taani inimesed. Mitte keegi teine," ütles von der Leyen. "Territoriaalne terviklikkus, suveräänsus, piiride puutumatus. Need on rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted."

EL lubab raha Gröönimaa arendamiseks

Euroopa Liidu raha on ette nähtud ka Gröönimaa eluasemete parandamiseks, väikeettevõtete toetamiseks ja kestliku turismi arendamiseks. Von der Leyen ütles samuti, et soovib alates 2028. aastast kahekordistada EL-i eelarvest Gröönimaale makstavat toetust, suurendades selle ligikaudu poole miljardi euroni.

"Gröönimaa võib EL-ile loota," ütles ta pärast EL-i ja Gröönimaa ühisdeklaratsiooni allkirjastamist koos Gröönimaa peaministri Jens-Frederik Nielseni ja Taani peaministri Mette Frederikseniga. Gröönimaa on NATO liikmesriigi Taani poolautonoomne territoorium.

Nielsen kirjeldas Euroopa Liitu kui ustavat ja usaldusväärset sõpra, eriti ajal, mil saar seisab tema sõnul silmitsi "uute väljakutsetega, millega me üksi toime ei tule".

"Nendel keerulistel aegadel on teie toetus meile olnud vankumatu," ütles ta. "Te olete seisnud meie kõrval ja seisate jätkuvalt. Me tunneme seda ning oleme sügavalt tänulikud."

Taani ja Euroopa liitlased seisavad Trumpi survele vastu

Trumpi administratsioon on avaldanud tugevat survet ka Taanile. "Me oleme olnud surve all," ütles Frederiksen ajakirjanikele. "See on olnud väga selge ning me oleme väga tänulikud suure toetuse eest, mida oleme saanud oma Euroopa partneritelt, aga muide ka kogu maailmast."

Taani ja seitse Euroopa liitlast saatsid jaanuaris saarele väikese rühma sõjaväelasi. Avalikult põhjendati seda sõjaväeõppustega, mille eesmärk oli tugevdada julgeolekut Arktikas, kuid tegelikult sooviti sellega näidata toetust Gröönimaa suveräänsusele.

Vastuseks ähvardas Trump kehtestada nende kõigi suhtes uued tollitariifid: Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriigi suhtes. Riigid mõistsid sammu hukka kui Atlandi-üleste suhete õõnestamise ning Trump taganes lõpuks oma ähvardusest pärast seda, kui NATO leppis kokku Arktika piirkonna julgeoleku tugevdamises.

Von der Leyeni visiit toimus ajal, mil 11 NATO riiki alustasid esmaspäeval Gröönimaal sõjaväeõppusi, milles osaleb umbes 400 sõjaväelast. Nende seas on Kanada, Taani ja Soome eriüksuslased, kes on saanud väljaõppe tegutsemiseks Arktika tingimustes. USA sõjaväelased õppusel Arctic Shield ei osale. Õppused kestavad 7.–18. septembrini.