Riigikogu alustas sügisistungjärku

Riigikogu alustas sügisistungjärku. Vähemusse jäänud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonil tuleb eelnõude vastuvõtmiseks hakata hääli otsima opositsioonist, kes sellega aga liiga kergekäeliselt kaasa minna ei plaani.
Riigikogu sügisistungjärk algas küll lauluga, kuid vähemusse jäänud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni ootab ees pool aastat kokkulepete otsimist opositsioonierakondadega, ilma kelleta pole võimalik ühtegi eelnõud vastu võtta. Ka president Alar Karis rõhutas saadikute ees seistes koostöö ja otsustusvõime olulisust.
"Enamusel peab olema õigus otsustada, kuid otsuste põhjendamiseks ja ühiskonnas mõistetavaks muutmiseks ei piisa sellest, et nende poolt on hääletanud rohkem riigikogu liikmeid kui vastu," ütles Karis.
"Vähemusvalitsus nõuabki rohkem koostöötahet, kokkuleppimist. Ja ma usun, et tänases riigikogu koosseisus on seda piisavalt, et see koosseis suudab veel mitmed olulised otsused vastu võtta," nentis riigikogu esimees Lauri Hussar.
Peamistest ülesannetest, mis parlamenti ees ootavad, toob Hussar välja uue õiguskantsleri valimise ja järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmise.
Kuna opositsioonilt tuleb aga senisest enam toetust küsida, tekib küsimus, kas Reformierakond on valmis midagi vastu pakkuma ning riigieelarvest nii-öelda mõne tükikese ära andma.
"Jah, see on selline kelmikas mõte, nagu eestlased ütlevad, et vorst vorsti vastu," sõnas Reformierakonna fraktsiooni juht Õnne Pillak, lisades, et pigem loodetakse koostööle. "Usun, et üksmeel riigieelarve juures, kui mitte kõigiga, siis suures osas riigikogu fraktsioonidega on võimalik," märkis ta.
Küsimusele, et kui opositsioon peaks tulema ja pakkuma tõepoolest vorst vorsti vastu, siis mida on koalitsioonil vastu pakkuda, vastas Pillak, et terve eelarve on häid pakkumisi täis, aga võimaluste piires.
"Selge on see, et meil on vaja Eesti riik kaitsta; selge on see, et majandus peab hoogu veel juurde saama, et inimeste sissetulekud kasvaksid, et pensionid saaksid kasvada. Selge on, et tuleb teha taristuinvesteeringuid, sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu investeerida. Ja need pakkumised on riigieelarves sees. Ja ka debattides – ma üldse ei arva, et need saavad lihtsad arutelud olema /.../ Aga ma arvan, et me jõuame tulemuseni, sest need riigikogu liikmed, kes seisavad Eesti inimest eest, ei taha segadust. Nad tahavad, et inimesed tunneksid end kindlalt ja hästi ja see on meie, kõigi saadikute võimalus seda pakkuda," lausus Pillak.
"Mõistagi on praegu, uksele koputavate valimiste eel, erinevatel fraktsioonidel rohkem iseenda huve mängus. Aga kui opositsioonil on mängulusti rohkem juntida ja obstruktsiooni teha, takistamaks vajalikke otsuseid kaitse, majanduse ja inimeste toimetuleku vallas, ei pea ma seda mõistlikuks," rääkis Pillak. "Arvan, et neil on südametunnistus olemas ja me leiame Eesti riigi kaitseks, majanduskasvuks ning inimeste toimetulekuks vajalikes otsustes üksmeele."
Lauri Laats Keskerakonnast pakutut vastu võtma ei kipu.
"See on kõige hullem suhtumine, et kui praegu koalitsioon, kellel puudub hääli, hakkab vorstijuppi kellelegi pakkuma," ütles Keskerakonna fraktsiooni juht Lauri Laats. "Meie ei tahaks sellises olukorras tööd teha ja kui näpuga näidata, heas või halvas mõttes, kellega võiks selline kauplemine üldse toimuda, on need sotsiaaldemokraadid."
"Enamuseta valitsus pole edasiviiv jõud. Kui poole aasta jooksul ka suudetakse midagi teha, on see vaid väike peenhäälestus, aga mitte see, mida Eesti riik praegu vajab," nentis Laats.
Laats lisas, et ees ootab veel mitme saadiku erakonnavahetus. "On tulnud selgeid signaale, et nii mõnigi praegu Reformierakonda või Eesti 200-sse kuuluv riigikogu liige kaalub sealt lahkumist."
"Möönan, et kui sotsiaaldemokraadid otsustavad opositsiooni või koalitsiooniga mõne otsuse koos teha, saab see vastu võetud," sõnas SDE juht Lauri Läänemets. "Seda jõudu ma möönan jah, et meil on, aga eelkõige me lähtume sellest, mis meie arvates Eestile kõige parem on."
Erimeelsuseid kõrvale jättes tajub opositsioon siiski oma jõuõlga, et koalitsioonist on neil riigikogu suures saalis hääletustel üks hääl rohkem. Kuidas koostööd paremini teha, arutavad opositsiooniparteide esindajad omakeskis.
"Meil ei ole mõtet obstruktsiooni eriti teha, sest kui meil on 51 häält opositsioonis koos, me ütleme, kas nii on või ei ole," lisas Läänemets.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK


















































