Keskvalimiskomisjon teatas esmaspäeva lõunal, et Ühtne Venemaa oli pärast 93,06 protsendi valimisprotokollide töötlemist saanud föderaalse nimekirja alusel 57,83 protsenti häältest.

See tulemus osutus hoolimata Ukraina sõjast ja süvenevatest majandusprobleemidest paremaks kui 2021. aastal, mis olid viimased enne 2022. aasta veebruaris peetud valimisi, kommenteeris väljaanne The Moscow Times. Eelmistel riigiduuma valimistel sai Ühtne Venemaa 49,82 protsenti häältest.

Teisel kohal on Venemaa Kommunistlik Partei (KPRF) 13,81 protsendiga. Sellele järgnevad Liberaaldemokraatlik Partei (LDPR) 8,93 protsendiga ja Uued Inimesed 7,97 protsendiga. Partei Õiglane Venemaa ei ületa praegustel andmetel riigiduumasse pääsemiseks vajalikku viieprotsendilist valimiskünnist.

Ühtne Venemaa on saamas parlamendi 450-liikmelises alamkojas põhiseaduslikku enamust, milleks on vaja 301 kohta, kusjuures pooled riigiduuma kohad jaotatakse üleriigiliste parteinimekirjade ja pooled ühemandaadiliste ringkondade võitjate vahel.

Praegu on parteil üleriigilise nimekirja alusel umbes 120 kohta. Lisaks juhivad Ühtse Venemaa kandidaadid 208 ühemandaadilises valimisringkonnas 225-st. Samuti saab Ühtne Venemaa kohti riigiduumasse mittepääsenud parteidele kuuluvate mandaatide ümberjagamise tulemusena.

Valimiskomisjoni esialgsetel andmetel oli valimisaktiivsus 56,66 protsenti. See on viimase 15 aasta kõrgeim näitaja. 2021. aasta riigiduuma valimistel oli valimisaktiivsus 51,72 protsenti.

Samas ütlesid ajakirjandusväljaande Vjorstka allikad presidendi administratsioonis, et kohalikele ametnikele oli antud ülesanne valimisaktiivsust alla suruda, kirjutas Moscow Times. Muu hulgas algasid sel põhjusel föderaalse televisiooni valimisdebatid alles 31. augustil ehk vähem kui kolm nädalat enne hääletust ning Pervõi Kanal paigutas need tööpäevade hommikusesse eetrisse. Ka erakonnad ise ei investeerinud kampaaniasse palju raha.

Selle taustal näib kõrge valimisaktiivsus väljaande Faridaily hinnangul täiesti ebarealistlik.

"Üks võimalik põhjus võis olla ametnike soov näidata Putinile samasuguse kvaliteediga tulemust nagu 2024. aasta presidendivalimistel. Toona korraldati talle Venemaa lähiajaloo kõrgeim valimisaktiivsus, et demonstreerida kogu rahva toetust sõjale ja selle ülemjuhatajale," kirjutas Faridaily.

Putin kutsus enne hääletust venelasi valimistest osa võtma, et demonstreerida toetust jätkuvale sõjale.

Valimised, mis eeldatavalt kinnistavad Kremlile truude jõudude ülekaalu duumas, algasid 111 miljoni valimisõigusliku inimese jaoks reedel ja lõppesid pühapäeval.

Valimised korraldati rahvusvahelise õiguse vastaselt ka neljas Ukraina oblastis, mille Moskva pärast agressioonisõja algust 2022. aastal annekteeris, kuid mida ta endiselt täielikult ei kontrolli. Samuti said hääletada juba 2014. aastal annekteeritud Krimmi poolsaare elanikud.

Kremli juhtpositsiooni säilimist võis eeldada

Kreml on püüdnud nüüdsete parlamendivalimistega, mis on esimesed pärast 2022. aastal alanud täiemahulist sissetungi Ukrainasse, näidata rahva toetust sõjale ja oma tegevust legitimeerida. Poliitilisi riske on püütud vältida, surudes maha igasugune teisitimõtlemine.

Ulatuslik riiklik meediakampaania ja valimiste range kontroll ning tõelise opositsiooni puudumine tagavad, et Kreml säilitab Venemaa poliitikas kindla kontrolli ajal, mil sõjapidamises kulud kasvavad ja Ukraina droonirünnakud Venemaa sisepiirkondade vastu sagenevad.

Opositsioon tõrjutud, vaatlejad teatasid rikkumistest

Liberaalne erakond Jabloko, ainus registreeritud poliitiline ühendus, mis julges avalikult sõda kritiseerida, eemaldati valimisnimekirjast augustis Venemaa ülemkohtu otsusega. Ühemandaadilistes ringkondades kandideerib siiski mõnikümmend Jabloko kandidaati.

Lisaks vangistati või sunniti välismaale põgenema mõned sõjavastased poliitikud juba enne valimiskampaania algust.

Jabloko ja Kommunistlik Partei, mis on kritiseerinud valitsuse poliitika mõningaid aspekte, kuid hoidunud hoolikalt Putini kritiseerimisest, ütlesid, et paljud nende vaatlejad saadeti valimisjaoskondadest minema.

Venemaa ei kutsunud vaatlejaid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonist (OSCE), kusjuures Venemaa välisministeerium süüdistas organisatsiooni Venemaa kritiseerimises topeltstandardite kasutamises. OSCE Parlamentaarse Assamblee president Pere Joan Pons ütles, et see otsus rikub Venemaa kohustusi organisatsiooni liikmesriigina.

Jabloko teatas, et üks nende vaatleja kaotas laupäeval Peterburi valimisjaoskonnas teadvuse, kui politsei teda vahistama hakkas. Ametnikud süüdistasid teda valimiste häirimise katses ja kutsusid politsei.

Parteid teatasid rikkumistest, sealhulgas pitseeritud valimiskastide avamisest, valimisjaoskondade uste ööseks lukustamata jätmisest ja paberhääletussedelite väljastamisest keeldumisest.

Venemaa kontrolli all olevas Ukraina Donetski oblasti osas asuvas valimisjaoskonnas panid valijad oma sedelid valimiskasti samal ajal, kui läheduses seisis relvastatud Vene sõdur ja jälgis toimuvat, kirjeldas uudisteagentuur Associated Press (AP).

Probleemid elektroonilise hääletamisega Moskvas

Venemaa keskvalimiskomisjoni juht Ella Pamfilova ütles pühapäeval, et Moskva elektroonilist hääletussüsteemi tabasid küberrünnakud. Ta süüdistas selles üht süsteemsetest parteidest – see tähendab üht valimistel osalenud erakonda –, täpsustamata, millist.

Venemaa sõltumatu väljaanne SotaVision teatas pühapäeval, et valijad andsid kogu Moskva valimisjaoskondades teada elektrooniliste registrisüsteemide tõrgetest. Väljaande teatel ei väljastatud inimestele paberist sedeleid ning neil paluti selle asemel hääletada elektroonilise terminali kaudu.

Vanglas surnud Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi lähedane liitlane Leonid Volkov oletas, et Moskvas paberhääletussedelite väljastamiseks kasutatud süsteemi väidetav rike võis olla tahtlik, et suunata valijaid elektroonilise hääletamise poole. "Nõudke paberhääletussedelit!" kirjutas ta pühapäeval X-is.

Paljude valijate keeldumise tõttu elektrooniliselt hääletada tekkisid valimisjaoskondade juurde järjekorrad.

Jabloko juht Nikolai Rõbakov, kes oli kutsunud oma toetajaid parteinimekirjade hääletussedeleid rikkuma, andis pühapäeval Peterburis oma hääle. Tema sedelile oli erksavärviliselt kirjutatud "Vabaduse poolt", "Rahu poolt" ja "Jabloko".

Venemaa välismaal asuv opositsioon korraldas proteste

Venemaalt lahkunud opositsioon, sealhulgas Aleksei Navalnõi lesk Julija Navalnaja, kutsus sõjavastaseid venelasi üles pühapäeval keskpäeval hääletama.

Tuhanded Armeenias elavad venelased osalesid hääletamisel, seistes järjekorras pealinnas Jerevanis asuva Venemaa saatkonna ees. Mõned neist ühinesid sõjavastase meeleavaldusega "Keskpäev rahumeelse Venemaa eest", hoides käes sõja- ja Putini-vastaseid plakateid.

Ajakirjanik Mark Podberezin ütles, et Jerevanis asuva valimiskomisjoni liikmete kommentaarid tundusid talle otsese hirmutamisena. Tema sõnul kuulis ta märkusi stiilis: "Te peate varem või hiljem Venemaale tagasi pöörduma, pidage seda meeles."

Saksamaal andsid valijad oma hääle Berliinis asuvas Venemaa saatkonnas. Dissident ja ühenduse Open Russia endine juht Andrei Pivovarov pidas hoone ette kogunenud meeleavaldajatele kõne.

Ukraina saatis Venemaa suunas üle 1000 drooni

Valimiste viimane päev langes kokku Ukraina ulatuslike rünnakutega. Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et Vene väed tulistasid Venemaa kohal ning annekteeritud Krimmi ja Musta mere kohal alla kokku 1110 Ukraina drooni.

Moskva piirkonnas hukkus kaks ja sai vigastada 20 inimest, teatas Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov.

Valimistele eelnes suvi, mil Ukraina korraldas pikamaa-droonirünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu, põhjustades ulatusliku kütusekriisi. Rünnakute sihtmärgiks olid ka veebikaubandusettevõtete Wildberries ja Ozon laod. Need rünnakud on süvendanud Venemaa majandusprobleeme ja toonud sõja miljonite venelaste jaoks koju kätte.