Sanktsioonid keelaksid pärast kuue- või seitsmekuulist üleminekuaega suurema osa tehingutest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, selgub The Wall Street Journali (WSJ) nähtud dokumentidest ja USA ametnike ütlustest. See võib kohtu tegevuse potentsiaalselt halvata, kuna keelaks tal teha tehinguid USA dollarites ning lõikaks ta ära suurest osast ülemaailmsest finantssüsteemist.

Seni pole teada, millal lõplik otsus ja selle väljakuulutamine võiksid toimuda, ehkki mõned USA ametnikud ütlesid, et samm võidakse lõplikult vormistada juba sel nädalal ÜRO Peaassamblee kohtumise ajal või sellele järgnevatel päevadel.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ei soovinud sanktsioonide kohta tehtavaid otsuseid ette kommenteerida, kuid viitas välisminister Marco Rubio sõnadele, et ICC kujutab endast ohtu Ameerika Ühendriikide suveräänsusele.

USA rahandusministeerium keeldus kommentaaridest. Ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus ei vastanud kommentaaripalvele.

Trumpi administratsioon ei ole varjanud oma põlgust kohtu vastu ning on tegutsenud selle töö õõnestamiseks. USA juhid soovivad, et kohus loobuks Iisraeli liidrite kohta välja antud vahistamismäärustest ning varasemast USA vägede Afganistanis toime pandud tegude uurimisest.

USA on osana oma rünnakust kohtu vastu juba kehtestanud sanktsioonid mitmele ICC liikmele. Nende hulka kuuluvad endine peaprokurör Karim Khan, kelle kohus juulis ametist kõrvaldas tema vastu esitatud seksuaalse rünnaku süüdistuste tõttu; kohtu president Tomoko Akane ja mitu teist kohtunikku; kohtu kaks aseprokuröri ning Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja teiste Iisraeli poliitikute suhtes algatatud uurimise juhtivprokurör. Khan on eitanud igasugust seksuaalset väärkäitumist.

Ametnike sõnul peaksid Trumpi administratsiooni ettevalmistatavad sanktsioonid olema varasemast märksa karmimad. Need hakkaksid kehtima paljude Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtavate tehingute ja mitte üksnes üksikute ametnike suhtes.

Kui USA rahandusministeerium kehtestaks kogu organisatsiooni hõlmavad sanktsioonid, keelaksid need USA kodanikel ja ettevõtetel anda kohtule rahalisi vahendeid, kaupu või teenuseid ilma USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC) loata. Pangad täidavad selliseid USA sanktsioone sageli ülitäpselt, kuna nad sõltuvad juurdepääsust USA finantssüsteemile.

Dokumentide kohaselt jääksid sanktsioonidest siiski välja kommunikatsiooniteenustega seotud tehingud.

Kohtu presidendi ja registripidaja hoiatuse kohaselt võivad sanktsioonid kogu organisatsiooni vastu mõjutada mitmeid kohtu igapäevaseid tegevusi, sealhulgas IT-teenuste ja kindlustuse hankimist, uurijate palkamist ning tavapäraste finantstehingute tegemist, näiteks kümnete USA kodanikest töötajatele palga maksmist.

Trumpi vastuseis Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule ulatub tagasi tema esimesse ametiaega. See kerkis taas esile seoses plaaniga karistada kohtu ametnikke – idee töötati välja 2024. aasta novembris pärast Trumpi tagasivalimist ning pärast seda, kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus väljastas Netanyahu kohta vahistamismääruse seoses väidetavate sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega Gaza konfliktis.

Just Netanyahu ja endise Iisraeli kaitseministri Yoav Gallanti vastu algatatud juhtum hävitas USA suhted kohtuga.

2024. aastal väljastas kohus Netanyahu ja Gallanti kohta vahistamismäärused, süüdistades neid sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes seoses nende tegevusega Gaza sõjas. Kohus väitis, et need kaks takistasid Hamasile surve avaldamiseks humanitaarabi jõudmist Palestiina alale, mis võis kujutada endast humanitaarõiguse rikkumist.

Endine prokurör Khan taotles samuti vahistamismäärusi ka Hamasi juhtide kohta seoses nende rolliga 7. oktoobri 2023. aasta rünnakus, kuid need juhid on sellest ajast alates lahingutes või atentaatide tagajärjel hukkunud.

Netanyahu ja Gallant on süüdistused tagasi lükanud.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on uurinud ka kahte Netanyahu valitsuse paremäärmuslikku liiget – rahandusminister Bezalel Smotrichi ja riikliku julgeoleku ministrit Itamar Ben-Gviri – seoses nende rolliga juudiasunduste laiendamisel Jordani Läänekaldal, mis ÜRO hinnangul rikuvad rahvusvahelist õigust.

Euroopa riigid ja teised kohtu olulised toetajad, näiteks Jaapan, on lubanud kaitsta Rahvusvahelist Kriminaalkohut Trumpi administratsiooni rünnaku eest, kuid pole selge, kuidas nad seda teha kavatsevad. Euroopa Liit võib nõuda bloki pankadelt, et need jätkaksid kohtuga koostööd.

USA välisminister Rubio ütles juulis, et administratsioon valmistab ette ulatuslikku kampaaniat Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vastu ning märkis, et vajaduse korral lammutab USA kohtu kivi-kivi haaval. Rubio sõnul lõi kohtu otsus asuda menetlema selliste riikide ametnikke, kes ei ole kohtu liikmed, ohtliku pretsedendi ja kujutas endast ohtu USA suveräänsusele.

Rubiot ei häirinud selline pretsedent aga 2022. aastal, kui ta senaatorina toetas kaasautorina resolutsiooni, milles kutsuti kohut üles uurima Venemaa poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegusid, kommenteeris The Wall Street Journal. Kohus väljastas 2023. aastal Vladimir Putini ja teiste Venemaa ametnike kohta vahistamismääruse.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi 2002. aastal rahvusvahelise üldsuse poolt sõjakuritegude, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude menetlemiseks. Kohus väidab, et tal on pädevus üksnes juhul, kui liikmesriik ei suuda või ei soovi ise toimepandud jõhkrusi uurida ja nende eest vastutusele võtta.

Ameerika Ühendriigid ja Iisrael ei ole kohtu liikmed. Ka Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik.