"Usmanovi sanktsioonide alt mahavõtmine on olnud ju kogu sõja ajal pidevalt üles toodud. Seda erinevate riikide poolt, aga varasemalt ennekõike Ungari poolt. Ja väga palju erinevaid põhjendusi on sellele esitatud, aga seni on õnnestunud seda vältida, ja nüüd tuleb välja, et ei õnnestunud vältida. Seda tuleb kvalifitseerida kui psühholoogilist kaotust, mis puudutab nagu kõikehõlmavat Venemaa tegevuse vastustamist, sest see on pretsedendi kaaluga," kommenteeris Reinsalu.

Reinsalu sõnul suhtles ta Läti peaministriga ja tunnustas teda Läti positsiooni eest, kes viimasena sellele sammule vastu oli.

"Mind üllatas, et Eesti sarnast ühist käitumisjoont ei suutnud kujundada," ütles Reinsalu.

Tema sõnul oleks Eesti pidanud rahvusvaheliselt tugevamalt oma vastuseisu väljendama.

"Läti jäi viimasena seda vastustama, ja ma arvan, et oleks olnud igati põhjendatud, et Eesti oleks olnud selles olukorras Läti kõrval ja neid riike oleks rohkem olnud. Praegu me ei ole selles asjas initsiatiivi jõudsalt kasutanud. Ja Venemaa psühholoogiline võim on saavutanud teatud punktivõidu. See ei ole meie huvides. Oleks pidanud avalikult ja jõudsamini, kui see küsimus nii esile kerkis, seda vastustama," rääkis Reinsalu.

Kaljulaid: Euroopa aruteludes ei ole tark täitsa üksi jääda

Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid ütles aga, et tema Eesti tegutsemist selles küsimuses ei kritiseeri.

"Ma saan aru. Olles opositsioonis, peaks ju kasutama iga võimalust, et valitsust süüdistada või valitsust kuidagi kritiseerida. Aga antud juhul ma usun siiski, et selle seisukoha kujundas mitte niivõrd valitsus poliitiliselt, kuivõrd Eesti väga professionaalne ja teadlik välisteenistus ja välisministeerium ning inimesed riigikantseleis ja mujal, kes on professionaalid. Küllap siis hinnati, et meil ei ole võimalik siin jääda lõpmatult eriarvamusele. Ja üldiselt Euroopa Liidu ajalugu on näidanud, et väga tark ei ole täitsa üksi nendes Euroopa aruteludes jääda," kommenteeris Kaljulaid.

"Nii et mina isiklikult usun, et küllap siis lihtsalt kujunes selline olukord, kus see nii-öelda erapooletuks jäämine oli parim, mida selles olukorras oli võimalik teha. Aga see ei muuda nagu seda otsust, mis tehti Euroopas, kuidagi õigeks ega helgemaks ega paremaks," lisas ta.

Küll aga ütles Kaljulaid, et tegemist oli halva otsusega. "See on väga halb. Sellisel viisil Euroopa kindlasti näitab pigem nõrkust kui otsustavust. Ma ei kujuta ette, millised olid siis need kaalukad põhjused, miks meie head Euroopa partnerid üldse sellise ettepaneku tegid ja seda siis sellisel jõulisel viisil läbi surusid," lausus Kaljulaid.

Euroopa Liidu riigid jõudsid teisipäeval kokkuleppele Moskva-vastaste sanktsioonide pikendamises, kuid mitme liikmesriigi survel eemaldatakse mustast nimekirjast oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Eesti kehtestab oligarhide suhtes riiklikud sanktsioonid.