Mélenchoni ettepanek tekitas pahameelt nii tema poliitiliste vastaste kui ka keskpankade seas. Mélenchoni majandusnõunikud püüavad nüüd tema väljaütlemisi pehmendada. Nende sõnul pole peamine küsimus võla kustutamine, vaid Prantsusmaa sõltuvuse vähendamine finantsturgudest.

"Mélenchoni kommentaarid tekitasid reaktsiooni ja õhutasid arutelu, selles mõttes olid need edukad," ütles Mélenchoniga seotud mõttekoja Institut La Boétie ökonomist Eric Berr. 

Mélenchon ise pole oma retoorikat pehmendanud, samas viitavad hiljutised küsitlused, et ta võib jõuda presidendivalimiste teise vooru, kus tema vastaseks oleks Marine Le Pen. Seetõttu kavatseb Mélenchon omal moel jätkata Prantsusmaa eelarve teemal peetavat debatti.

Mélenchon kordab nüüd oma eelmise presidendikampaania ajal tehtud ettepanekut muuta Prantsusmaa keskpanga hoitav riigivõlg igaveseks nullintressiga võlaks ehk laenudeks, millel pole tagasimaksekuupäeva ega intressi.

Prantsusmaa keskpanga käes on umbes 488 miljardit eurot Prantsusmaa riigivõlast, mis moodustab vähem kui kuuendiku kogu riigivõlast. See moodustab aga järjest väiksema osa kogu võlast.

Euroopa Keskpanga (ECB) juht Christine Lagarde ning Saksamaa ja Prantsusmaa keskpankade juhid on sellist ettepanekut kritiseerinud ja nimetanud seda ebaseaduslikuks.

Politico toob välja, et Mélenchon kasutab jätkuvalt termineid "külmutamine" ja "tühistamine" vaheldumisi. "Oleme teinud ettepaneku, et need Euroopa Keskpanga hoitavad võlakirjad tuleks kas külmutada või maha kanda," kordas ta 12. septembril peetud kõnes.

Mélenchoni ettepanek eristab teda konkurentidest, eriti parempoolsetest ja tsentristidest, kes peavad oluliseks eelarvedistsipliini. Samas paistab Mélenchoni jutt valijaid kõnetavat, hiljutise küsitluse kohaselt toetas 43 protsenti avalikkusest võla osalist kustutamist, samal ajal kui 31 protsenti oli selle vastu.

Mélenchon ei nõustu keskpankurite välja toodud seaduslikkuse probleemiga ning on öelnud, et presidendiks saades otsiks ta Euroopas liitlasi, et selline lahendus läbi suruda.

Suur praktiline probleem on aga see, et keskpanga käes olevate Prantsusmaa võlakirjade maht väheneb kiiresti.  2025. aasta lõpuks moodustasid need umbes 15 protsenti Prantsusmaa riigivõlast ning tänavu peaks nende osakaal veelgi langema. 

ECB ostis varasemate kriiside ajal Prantsusmaa riigivõlakirju, et hoida laenuraha odavamana. Neid võlakirju ostis ECB süsteemi raames Prantsuse keskpank. Seetõttu on Prantsusmaa keskpanga bilansis praegu palju Prantsuse riigivõlakirju. 

ECB  lõpetas aga 2025. aasta alguses varasemad võlakirjade ostuprogrammid. Nüüd, kui varem ostetud võlakirjad aeguvad, maksab Prantsusmaa need keskpangale tagasi. Kuna uusi võlakirju asemele ei osteta, väheneb järk-järgult Prantsusmaa riigivõla maht keskpanga bilansis. See on Mélenchoni jaoks probleem, sest ta tahaks just keskpanga käes oleva võla kustutada või külmutada.