Keldo (Reformierakond) rääkis ETV saates "Terevisioon", et valitsus sai neljapäeval ülevaate, millised on maailmaturu gaasihinnad, millised on elektrihindade prognoosid ja millised on üldse võimalused Eestil hinnastabiilsust rohkem pakkuda.

Keldo rõhutas, et maailmaturu gaasihinda ei ole Eestil võimalik mitte kuidagi mõjutada. Elektri lõpphind ei koosne aga ainult energiast, vaid seal on ka erinevad tasud ja üks kõige lihtsamalt sekkutav ja bürokraatiavabam on Keldo sõnul võrgutasu, mis moodustab üpris korraliku osa lõpptarbija hinnast.

"Üks võimalus, mida me saaksime kompenseerida, on näiteks võrgutasu," tõi Keldo välja.

Ministri sõnul pole veel teada, milliseks elektrihind eeloleval talvel kujuneb, ent tark on olla valmis erinevateks stsenaariumiteks. Võimalik võrgutasu leevendamise otsus eeldab ka suhtlemist konkurentsiametiga ja elektrimüüjad peavad saama tehnilisi ettevalmistusi teha, mistõttu pidas Keldo mõistlikuks seda meedet ühe võimalusena piisavalt vara valitsusele tutvustada.

Keldo ei soostunud ütlema, milliselt hinnatasemelt läheb piir, kus valitsus peaks otsustama, et nüüd tuleb mingi samm astuda.

"Kui ma ütleks mingi konkreetse hinna ette, siis see oleks juba spekuleerimine," nentis Keldo, kes nõustus energiaturu osapoolte öelduga, et vajaduse korral peaks riik saama aidata neid, kes kõige rohkem abi vajavad.

"Aga teistpidi me peame vaatama, et me ka turu normaalsesse toimimisse ei sekkuks ehk siis valitsuse ülesanne on tasakaal leida ja selleks me teemegi võimalikud arvutused ära, mis näiteks oleks võrgutasu kompenseerimine viiskümmend protsenti. Et kui palju see läheks riigieelarvele võimalikult maksma, kui palju saaks näiteks võrguettevõtjad seda vähendust teha," selgitas Keldo.

Ent lõppkokkuvõttes tuleb Keldo sõnul siiski endale aru anda, et see raha tuleb ühel või teisel moel tarbija või maksumaksja taskust.

Neile, kes peavad võrgutasusid inimestele tarbetuks koormaks, tuletas Keldo meelde, et see on mõeldud energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.

"Me peame aru saama, et Eesti on suhteliselt hajus riik. Me tahame ju, et igas Eesti piirkonnas oleks elekter olemas./.../ Kõik need võrgutasud lähevadki elektrivõrkude tugevdamiseks, investeeringuteks. See ei lähe mitte kuhugi mujale. Me peame ka sellest aru saama, et seda tasu küsitakse selleks, et meil järjepidevalt oleks kindlustunne ja ka kvaliteetsed võrgud üle Eesti," selgitas minister.

Võrgutasu koguja Elektrilevi selgitusel kompenseeriti ka 2022. aastal võrgutasusid. Toona anti soodustust 50 protsendi ulatuses, ühes kuus kokku kolme kuni kuue miljoni eest. Seetõttu on soodustuse lahendused olemas. Tarbijale oleks võrgukulu aastas ühtlane, talvel väheneks ja suvel tõuseks.

"Selleks, et meie saaksime omalt poolt teha võrguteenuse arvel soodustuse, on meil vaja kellegi käest see raha tagasi saada - kas siis otse riigi käest või mingil muul moel. Teine variant on neid soodustusi luua otse läbi lõppklientide ehk lõppkliendid ise siis küsivad toetust läbi omavalitsuse," sõnas Elektrilevi juhatuse liige Rudolf Penu.

Elektri lõpparvest moodustab elektrienergia 49 ja võrgutasu 39 protsenti. Lisaks aktsiis, taastuvenergia ja muud tasud. Õismäe korteriühistu esimees Sergei Mordovin peab võrgutasu põhjendamatult kõrgeks ja leiab, et soodustus tuleks kindlasti elanikele kasuks.

"Sõltuvalt elektri hinnast võib võrgutasu moodustada kuni poole elektri arvest. Sellisel juhul vähendaks võrgutasu langetamine poole võrra kogu arvet veerandi võrra. See puudutab ka korteriomanike ja elanike võrgutasu, sisaldab ka maja elektrikulusid ning teisi hoone tehnosüsteemide kulusid," lausus Mordvin.