Venemaa rikkurite annetused katsid üle ühe protsendi riigi kulutustest

Riigieelarve dokumentidest nähtub, et Venemaa jõukaimad inimesed on tänavu katnud üle ühe protsendi valitsuse kulutustest "vabatahtlike" sõjaaegsete annetustega. Annetustes lepiti kokku märtsis toimunud kohtumisel president Vladimir Putiniga, kirjutab Reuters.
Kohtumisel osalesid Venemaa tippärimehed, kellest enamik on lääne sanktsioonide all. Osalejate täisnimekirja ei ole avalikustatud. Putin märkis septembris, et pärast kohtumist annetati riigile "sadu miljardeid" rublasid.
Venemaa tänavune eelarvepuudujääk ulatub prognooside järgi 3,2-protsendini sisemajanduse koguproduktist ehk 7,3 triljoni rublani (77 miljardit eurot).
Ilma annetusteta, mida on sel aastal kogunenud 471 miljardit rubla (üle 5 miljardi euro), oleks puudujääk võinud kasvada 3,4-protsendini SKP-st.
Kremli teatel väitis ettepaneku teinud anonüümne ärimees, et kuna paljud jõukad venelased kogusid 1990. aastatel varanduse tänu sidemetele riigiga, on nüüd nende kohus riigieelarvesse panustada.
Pärast kohtumist teatas Kreml, et üks osalejatest oli valmis välja käima "väga suure rahasumma" ning Putin kiitis algatuse heaks.
Lisaks plaanib Venemaa valitsus 2026. aastal teenida 385 miljardit rubla viimastel aastatel eraettevõtetelt konfiskeeritud varade müügist. Tegemist on ulatuslikuma vara ümberjagamisega pärast 1990. aastate erastamislainet.
Sammu põhjendustena on toodud seaduserikkumisi, korruptsiooni ja strateegiliste varade kuulumist välisomanikele.
Eelarvepuudujäägi katmiseks ning sõjaliste ja julgeolekukulutuste säilitamiseks tõstis valitsus 2025. aastal makse ja võttis rohkem laenu. Tänavu peaksid need kulud moodustama 38 protsenti kõigist eelarvekulutustest.
Annetustest saadud tulu – mis on eelarvedokumentides märgitud "vabatahtlike laekumistena" – ületas erakorralise kasumimaksu laekumisi. Seda maksu tasusid peamiselt metalli- ja väetisetootjad oma toodangu kõrgetest maailmaturuhindadest teenitud kasumilt.
Kuna sõda Ukrainas jõuab peagi viienda aasta lõpuni, otsib Venemaa valitsus üha aktiivsemalt uusi tuluallikaid: järgmiseks aastaks plaanitakse uusi maksutõuse ning asutakse tõkestama maksust kõrvalehoidumise skeeme.
Üks kavandatud maksutõusudest peaks tooma 2027. aastal täiendavalt triljon rubla tulu ning see puudutab pangahoiuste intressitulu, millest on kõrgete intressimäärade toel saanud paljudele arvestatav sissetulekuallikas.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters












