Kui ükski kandidaat ei saa siiski üle 50 protsendi häältest, lähevad kaks enim hääli saanud kandidaati 25. oktoobril teise vooru, mis tähendaks ilmselgelt Lula da Silva ja Bolsonaro duelli. Kokku võistleb pühapäeval 12 kandidaati, kuid ülejäänud kümne häältesaak jääb eeldatavalt marginaalseks.

45-aastane Bolsonaro on paremäärmusliku endise presidendi Jair Bolsonaro poeg ja USA presidendi Donald Trumpi liitlane. 80-aastane Lula, kes on üks maailma vanimaid riigijuhte, kandideerib juba seitsmendatel presidendivalimistel, olles kolmel korral valimised ka võitnud. Tema võimuloleku ajal on Brasiilia tugevdanud suhteid Hiinaga.

Trumpi liitlased on viimastel aastatel saanud valimistel võimule mitmes Ladina-Ameerika riigis, sealhulgas Argentinas, Colombias ja Peruus.

Pingelises poliitilises vastasseisus, kus Reutersi toodud küsitlustulemustes on Lula küll paari protsendiga ees, kuid mõlema toetus jääb 45 protsendi lähistele, on hääleõigus ligi 159 miljonil brasiillasel.

Bolsonaro rõhutab liitu Trumpiga

Kui Bolsonaro on rõhutanud oma ideoloogilist liitu Trumpiga, siis Lula on kritiseerinud Washingtoni. Ta on sageli rääkinud USA sekkumise ohust Brasiilia valimistesse pärast seda, kui Trumpi administratsioon kehtestas Brasiilia ekspordile kõrged tollimaksud, tühistas riigi Washingtoni-suursaadiku viisa ning kehtestas sanktsioonid ülemkohtu kohtunikule, kes juhtis uurimist, mille tulemusel mõisteti Lula eelkäija Jair Bolsonaro süüdi.

Flávio Bolsonaro on rõhutanud oma lähedasi suhteid Valge Majaga ning kinnitanud, et Brasiilia peab Trumpi administratsiooniga sõlmima paremaid kokkuleppeid, sealhulgas haruldaste muldmetallide valdkonnas. Brasiilia hinnangul võivad riigi maardlad sisaldada kuni 21 miljonit tonni haruldasi muldmetalle, mis on Hiina järel suuruselt teine varu maailmas.

Bolsonaro on valimiskampaanias samuti lubanud vabastada oma isa talle määratud 27-aastasest vanglakaristusest, mis määrati talle riigipöördekatse eest, ning tuua ta poliitikasse tagasi.

Bolsonaro eitab, et USA valitsus teda toetab. "See narratiiv ei lähe läbi, vabandust," ütles ta septembris toimunud kampaaniaüritusel.

Pühapäevastel valimistel valivad brasiillased lisaks presidendile ka 27 osariigi kubernerid, osariikide seadusandlike kogude liikmed, kõik 513 föderaalkongressi liiget ning 54 senaatorit riigi senati 81 liikmest.

Viimase hetke vead võivad valimiste saatuse otsustada

Rio de Janeiros tegutseva poliitilise konsultandi Thomas Traumanni sõnul võivad seni veel oma otsust mitte teinud valijate puhul saada määravaks kummagi kandidaadi või nende liitlaste viimase hetke vead.

"Polariseerumine on viinud Brasiilia lõksu. Kolmandat kandidaati ei ole. Teil on ainult kaks valikut ning nad võitlevad teineteisega õhkkonnas, mis muutub üha halvemaks," ütles Traumann. "See on palju rohkem süüdistuste kui ettepanekute konkurents."

Neli aastat tagasi edestas Lula tollast presidenti Jair Bolsonarot 2,1 miljoni häälega – vahe oli veidi alla kahe protsendipunkti. Toona olid brasiillased pahased toonase presidendi tegevuse pärast koroonapandeemia ajal, tema korduvate demokraatiavastaste ähvarduste, elektroonilise hääletussüsteemi ründamise ning riigi kehva majandusolukorra pärast ajal, mil inflatsioon kiirenes.

Nüüd seisab ametis olev president silmitsi keerulise võitlusega, mille taustal on elukalliduse tõus ja korruptsiooniskandaal, millesse sattus seesama kohtunik, kes juhtis ka Bolsonaro uurimist.

São Paulo Insperi ülikooli politoloogiaprofessor Carlos Melo sõnul on osa valijaid Lulast väsinud. Lula taotleb presidendina neljandat ametiaega, mis ei oleks järjestikune - kaks ametiaega oli ta president ajavahemikul 2002-2010. Ta on koos Trumpi ja Nicaragua presidendi Daniel Ortegaga üks mandri vanimaid presidente – ka nemad on 80-aastased.

"Paljud Lula kampaania inimesed ei oodanud veel mõni nädal tagasi nii keerulisi valimisi ning neile on selge, et praegused valimised kujunevad raskeks võitluseks ja järgmised, ilma Lulata, võivad olla veelgi keerulisemad," ütles Melo.

Bolsonaro poliitilist karjääri on varjutanud mitu korruptsioonisüüdistust. Viimati oli ta seotud skandaaliga, milles ta küsis ja sai korruptsioonisüüdistuste alla sattunud pankurilt väidetavalt miljoneid dollareid, et teha film oma isa elust. Viimasel ajal on teda kritiseerinud ka roomakatoliiklased, kes kardavad, et ta võib teha oma evangeelsele toetajaskonnale liiga palju järeleandmisi.