Politsei pidas WDR-i, NDR-i ja Süddeutsche Zeitungi andmetel Saksamaa välisluureteenistuse BND endine juhi kinni teisipäeva varahommikul tema kodus Saksamaa lääneosas Münsteri linna lähedal Nordwardes.

Hanning juhtis agentuuri 1998. aasta detsembrist kuni 2005. aasta novembrini, seejärel siirdus ta Saksamaa siseministeeriumi, kus töötas riigisekretärina kuni 2009. aasta novembrini.

Föderaalprokuratuuri teatel esitatakse talle muu hulgas süüdistused riigivastases spionaažis, riigisaladuse avaldamises, riigireetmise katses ja salateenistuse agendina tegutsemises.

Teates lisati, et kinni peeti ka BND endine kõrge ametnik, keda kahtlustatakse Hanningule enam kui kümne aasta jooksul sadade salastatud dokumentide edastamises raha eest.

Uudist vahendanud väljaande Deutsche Welle poliitikatoimetaja Michaela Küfner, kes kajastas vahistamist valitsuse pressibriifingult, kirjeldas juhtumit kui Saksamaa sajandi suurimat spionaažiskandaali, mis hakkab reaalajas lahti rulluma.

Prokuratuuri teatel korraldasid võimud läbiotsimisi mõlema kahtlustatava kinnistutel ning Berliinis.

Hanningu väidetav kaasosaline, kelle nimeks on Saksamaa privaatsusseaduste kohaselt avaldatud vaid Manfred D., võeti vahi alla Baierimaal. Ajal, mil Hanning juhtis BND-d, töötas D. tema kabinetiülemana. Hiljem töötas ta Hanningu alluvuses ka siseministeeriumis kuni 2009. aastani.

Talle esitatakse süüdistus riigireetmise katsele kaasaaitamises ning riigivastases spionaažis.

Föderaalprokuratuuri väitel leppisid kaks meest oma koostöökorralduses kokku 2010. aastal.

Aastatel 2012 kuni 2026. aasta märtsini töötas D. mitme järjestikuse BND juhi kabinetiülemana, mistõttu oli tal prokuratuuri teatel juurdepääs suurele hulgale salastatud dokumentidele.

Prokuratuuri teatel arvatakse, et D. andis Hanningule kuni vähemalt 2022. aasta keskpaigani umbes 2000 dokumenti, sealhulgas salastatud materjale.

Bild kirjutas, et uurimine algatati pärast väidetava luureinfo lekke avastamist. Tegemist oli kantsleriametile mõeldud luureraportitega.

Hanningu pikk karjäär luureteenistuses viis hiljem Venemaaga seotud ärideni

Ajalehe Süddeutsche Zeitung andmetel tegi Hanning pika karjääri Saksamaa julgeolekuaparaadis. Ta õppis õigusteadust, töötas siseministeeriumis ning oli Saksamaa esinduses Ida-Berliinis julgeolekuküsimustega tegelev ametnik. 

Hanning jätkas karjääri ka Angela Merkeli ajal ning viimase valitsuse ajal sai temast siseministeeriumi riigisekretär. 2009. aastal saadeti ta ennetähtaegselt pensionile, väidetavalt vähese lojaalsuse tõttu.

Leht toob välja, et Hanningi tihedad sidemed Venemaaga tekitasid küsimusi juba varem. Need kahtlused pärinevad ajast, mil ta töötas külma sõja ajal Ida-Berliinis.

Pärast pensionile jäämist tegutses Hanning turva- ja konsultatsioonivaldkonnas, kus tal oli kokkupuuteid Venemaaga seotud äridega. 2013. aastal andis ta Londonis tunnistusi tuntud Vene oligarhi Oleg Deripaska kasuks.

Samuti oli ta seotud Läti PNB Bankaga, kus ta vahendas Vene päritolu ärimeeste vahelist vaidlust. Kui pank 2019. aastal pankrotti läks, tekkis Hanningul konflikt pankrotihalduriga. Temalt nõuti väidetavalt kahekohalist miljonisummat.

Lisaks olid Hanninguga seotud mitmed turva- ja konsultatsioonifirmad, mille tegevuses kerkis korduvalt esile Venemaaga seotud inimesi ja ärisuhteid. Muu hulgas töötas ta nõustajana Londonis tegutseva konsultatsioonifirma G3 Venemaa-äris.