Politkovskaja kirjutas muu hulgas Venemaa võimude inimõiguste rikkumistest ning oli tuntud režiimi juhi Vladimir Putini terava kriitikuna. Politkovskaja avalikustas Tšetšeenia sõdades toime pandud julmusi.

Politkovskaja lasti Moskvas oma kodumaja trepikojas maha, kui ta naasis õuest. Tema pihta tehti mitu lasku. Mõrvapäev langes kokku Putini sünnipäevaga.

Oma surma ajal töötas Politkovskaja sõltumatus väljaandes Novaja Gazeta. Ta sai eluajal arvukalt ähvardusi ja kahtlustatakse, et 2004. aastal üritati teda mürgitada Aerofloti lennul Moskvast Rostovisse.

Mõrva eest mõisteti omal ajal süüdi mitu tšetšeeni päritolu meest, kuid kunagi pole selgunud, kes tegelikult veretöö taga ja selle tellija oli ning miks Politkovskaja surmati. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis 2018. aastal, et Venemaa võimud ei viinud läbi mõrva tõhusat uurimist.

Tema surm pälvis suurt rahvusvahelist tähelepanu, sest Politkovskaja oli ka läänes laialt tuntud. Tänapäeval on Politkovskaja üks tuntumaid Venemaal tapetud sõltumatutest ajakirjanikest.

Politkovskaja mälestuseks on asutatud vähemalt kaks inimõiguste ja meediavabaduse auhinda, Euroopa Parlamendi hoones Brüsselis kannab tema nime pressisaal.

Politkovskaja raamatuid on avaldatud ka eesti keeles. Nendeks on "Putini Venemaa", "Teine Tšetšeenia sõda" ning "Vene päevik", millest viimane ilmus postuumselt. 

Teadaolevalt pidas Politkovskaja end ukrainlaseks, kuigi paljudes allikates on teda nimetatud venelaseks. Tema vanemad olid ukraina päritolu. Politkovskaja sündis 1958. aastal New Yorgis, kus ta isa toona Nõukogude diplomaadina töötas.