Sel õppeaastal pakub mehitamata õhusõiduki valikkursust 53 gümnaasiumit. Üks neist on ligi 1100 õpilasega Tallinna Arte gümnaasium, mis osales eelmisel aastal ka katseprogrammis. Esimesel aastal läbis Artes kursuse umbes 50 õpilast. Sel korral algab valikaine koolis teisest poolaastast, kuid huvilisi on juba praegu saja ringis, ütles gümnaasiumi drooniõpetuse õpetaja Karl Läll.

"Soov osaleda on plahvatuslikult suurenenud, mistõttu on keeruline pakkumisega järele tulla, aga see on hea probleem. Drooni väljundeid on väga palju erinevaid – alates pulmavideote tegemisest kuni selleni, et keskkonnaamet käib kaardistamas metsi ja illegaalseid hooneid. See ei ole ainult roheliste mehikeste pärusmaa," lausus Läll.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti lennuakadeemia ja kaitseliiduga valminud kursusel saavad noored 35 akadeemilise tunniga nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised mehitamata õhusõidukitest, sõnas kaitseressursside ameti riigikaitselise hariduse büroo juhataja Aare Jamnes.

"Kõigepealt teooria, seejärel transpordiameti eksam ja siis juba õppepäev, kus saab praktiliselt käed külge panna," lisas Jamnes.

Teooria õppimiseks on loodud e-kursus, mida läbitakse koolis näiteks drooniõpetaja eestvedamisel. Praktikapäeva, mis koosneb simulaatoriga lendamisest, drooniga lendamisest ja luurelennu tegemisest, teeavad aga kaitseliidu instruktorid. Kuigi instruktoreid koolitatakse järjest juurde, pole neid praegu siiski nii palju, et kõikides gümnaasiumites drooniõpet pakkuda, lisas Jamnes.

"Kui meil on 53 kooli, igale koolile üks õppepäev, see tähendab 53 õppepäeva kahe ja poole kuu peale. Olenevalt kevadilmadest tähendab see kaht-kolme õppepäeva nädalas ja selleks on vaja 20 õpilase peale umbes kümmet instruktorit. See on päris suur arv. Kuna koolipäevad on samal ajal tööpäevadega, on instruktorite töölt vabaks saamine järgmine probleem," rääkis Jamnes.

Samas on koole, nagu Arte gümnaasium, kes on soetanud endale ka ise droone, mille lennutamist juba ka teooria õppimise ajal katsetatakse.

"Kool saab valikkursuse teha vabalt ka ilma droonideta. Me soovime oma õpilasele pakkuda natuke rohkem kui see miinimum, mis on ette nähtud. Sellel aastal kavatseme juurde liita veel selle, et lisaks füüsilisele droonikäsitsemisele saavad nad ka esmase kogemuse droonisimulaatorites," sõnas Läll.

Ka Jamnes sõnas, et drooniõppe pakkumiseks ei pea kool endale droone ostma. Instruktoritega koos tuleb praktikapäevale kaasa ka vajalik varustus.

"Riigi poolt keskselt meil on praegu piisavalt droone, et seda kursust läbi viia. Oleme koolidele soovitanud, et kui omavalitsuse või kooli tasandil kuhugi panustada, võiks arvutiklassidesse luua simulaatorite võime. Mida rohkem minuteid või tunde saab simulaatorites harjutada, seda tervemaks need ka õues jäävad," rääkis Jamnes.