Kohtu aseprokurör Nazhat Shameem Khan mõistis sanktsioonid hukka ja kinnitas, et need ei peata kohtu tööd.

Trumpi administratsioon on pikka aega suhtunud vaenulikult 2002. aastal asutatud kohtusse, mille eesmärk on mõista kohut sõjakuritegude, inimsusvastaste kuritegude ja genotsiidi üle, ning on määranud sanktsioone kohtu prokuröridele ja kohtunikele ka varem. 

Reedene samm läheb aga märksa kaugemale, ähvardades karistada ka ettevõtteid, mis pakuvad kohtule teenuseid.

"President Trump ei luba Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul mitte kunagi ameeriklaste üle kohut mõista," teatas USA välisminister Marco Rubio avalduses.

"Seetõttu kehtestavad Ühendriigid täna sanktsioonid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Keelame tehingud selle ebaseadusliku kohtuga, lõigates ära selle ressursid ja halvates kohtu tegevusvõime."

ICC aseprokurör Khan ütles Reutersile, et sanktsioonid väärivad ühest hukkamõistu.

"Sanktsioonide eesmärk on õõnestada rahvusvahelist õigusriiki ja sõltumatu kohtuinstitutsiooni tööd," lausus Khan. "Meie töö jätkub kõigi olukordade, uurimiste ja süüdistuste vallas."

Washington on teravalt tauninud ICC-d seoses vahistamismäärustega Iisraeli ametnikele, teiste seas peaminister Benjamin Netanyahule, samuti seoses varasema uurimisega USA sõdurite tegevuse kohta Afganistanis, mille kohus on praeguseks lõpetanud.

Kohtul on 125 liikmesriiki, sealhulgas kõik Euroopa Liidu riigid ja kõik NATO liitlased peale Ameerika Ühendriikide ja Türgi. Kohus, mis asub Hollandis, on varem pälvinud oma liikmetelt tugevat avalikku toetust.

Lõuna-Aafrika Vabariigi jurist Navi Pillay, kes pälvis reedel Nobeli rahupreemia, töötas aastatel 2003–2008 ICC apellatsioonikoja kohtunikuna. 

Auhinnakomitee märkis otsuse põhjenduses, et tema esiletoomisega sooviti teha meeldetuletus ajal, mil "kohtunikud ja rahvusvahelise õiguse institutsioonid on sattunud poliitilise rünnaku alla".

"Rahvusvaheline õiguskord, kus sõjakurjategijad võetakse vastutusele ja ohvritele tagatakse õiglus, on rahuliku maailma eeltingimus," teatas auhinnakomitee.

Rubio sõnul seati sanktsioonid nii, et kohtul ja selle liikmesriikidel oleks võimalus USA muredele vastata.

Washington tegi kohe ka erandeid. Peagi pärast sanktsioonide väljakuulutamist väljastas USA rahandusministeerium neli üldlitsentsi, mis lubavad teatavaid tehinguid ICC sideteenuste, tarkvara ja pensionimaksete tagamiseks ning seoses kohtus kinnipeetavate isikutega.

USA ootab liitlastelt kohtu taltsutamist

USA sanktsioonid keelavad Ühendriikide ettevõtetel tavapäraselt igasuguse koostöö sanktsioneeritud organisatsiooniga, sundides panku sulgema kontosid, kindlustusandjaid lõpetama kindlustuskaitset ja tarkvarafirmasid katkestama koostööd.

Trumpi administratsioon kehtestas kohtuametnike vastu sihipäraseid sanktsioone ka esimesel ametiajal, ent president Joe Biden tühistas need. Washington teatas uutest sanktsioonidest vaid mõni päev pärast seda, kui Trump 2025. aasta jaanuaris ametisse naasis.

Kohtuametnikud on valmistunud võimalikeks sanktsioonideks juba kuid: bürooarvutites asendati Microsofti tarkvara teiste lahendustega ning otsiti uusi võimalusi panganduses ja ravikindlustuses.

Kohtu kantseleiülem Osvaldo Zavala Giler kutsus varem sel nädalal Euroopa Liitu üles valmistuma niinimetatud blokeerimismehhanismi rakendamiseks, mis kaitseb Euroopa riike sanktsioonide eksterritoriaalse mõju eest.

Rubio märkis avalduses, et Ühendriigid viivitasid sanktsioonidega lootuses, et ICC ja selle asutamislepingu, Rooma statuudiga ühinenud riigid võtavad arvesse USA muresid, kuid seda ei tehtud.

"Kas ICC lõpetab ähvardused või teeme meie lõpu ICC-le. Ootame oma liitlastelt, kellest paljud kuuluvad kohtu liikmeskonda ja toetuvad oma kaitses Ameerika sõjaväelastele, kohtu korrale kutsumist," ütles Rubio.

"Seadsime selle meetme nõnda, et liikmesriikidel tekiks võimalus pidada läbirääkimisi ja pakkuda välja lahendus meie muredele. Kui need pingutused vilja ei kanna, kohandame oma samme vastavalt," lisas Rubio.