Prantsuse vasaktsentristid valisid oma presidendikandidaadiks Raphaël Glucksmanni

Prantsusmaa vasaktsentristid valisid pühapäeval oma kandidaadiks eelseisvatel presidendivalimistel Euroopa Parlamendi liikme Raphaël Glucksmanni, kellest saab vasakpoolsete peamine alternatiiv vasakäärmuslaste liidrile Jean-Luc Mélenchonile.
Liikumise Place Publique 46-aastane juht Glucksmann võitis valimised juba esimeses voorus, saades 66 protsenti häältest, millega kindlustas endale absoluutse enamuse.
"Mina olen kandidaat, kes soovib [president Emmanuel] Macroni poliitikast lahkulöömist; kandidaat, kes soovib lõpetada Jean-Luc Mélenchoni hegemoonia Prantsuse vasakpoolsete üle; kandidaat, kes suudab alistada meie kauaaegse vaenlase – paremäärmuslased," ütles ta pärast hääletust erakonna aktivistidele.
Nüüd seisab Glucksmanni ees ülesanne ühendada lõhenenud vasakpoolsed jõud presidendivalimiste eel, mille kampaaniat kujundab üha enam paremäärmuslaste esiletõus.
Hääletusel osales üle 120 000 inimese, mis on märksa vähem kui varasematel kordadel. 2011. aastal osales sotsialistide eelvalimistel 2,8 miljonit inimest. Need valimised võitis hilisem president François Hollande.
Glucksmann juhtis peavoolu vasakpoolseid ka 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus nad said Prantsusmaalt 14 protsenti kohtadest. Ta on vastu igasugusele liidule Mélenchoniga. Arvamusküsitlused näitavad, et Glucksmannil võib õnnestuda pääseda 2. mail toimuvasse presidendivalimiste teise vooru, kuid seal kaotaks ta küsitluste liidrile, paremäärmuslaste esindajale Marine Le Penile.
Glucksmanni võit eelvalimistel on löök Sotsialistliku Partei juhile Olivier Faure'ile, kes on olnud avatud liidule Mélenchoni erakonnaga La France insoumise (Alistamatu Prantsusmaa). Faure sai eelvalimistel vaid 14,5 protsenti häältest.
"Me ühendame jõud, et võitlusse astuda ning takistada trumpistidel, riigipöörde kavandajatel, ksenofoobidel ja demagoogidel vabariiki oma kontrolli alla võtmast," ütles Glucksmann.
Kuigi Glucksmann on kritiseerinud mõningaid president Emmanuel Macroni ettevõtlussõbralikke poliitikaid, toetab ta Macroniga sarnast Euroopa-meelset ja Ukrainat toetavat suunda ning esitleb end liberaalse demokraatia kindlameelse kaitsjana.
Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor toimub 18. aprillil ja kui sellel ei saa ükski kandidaat üle poolte häältest, siis selgitatakse võitja kahe enim toetust saanud kandidaadi vahel 2. mail.
Toimetaja: Mait Ots











