Üleriigilise protestiliikumise käigus, mis sai alguse õpetajate puudusest, ülerahvastatud klassiruumidest ja lagunevatest koolihoonetest, on korraldatud rongkäike, blokeeritud sadu koole ning kohati on puhkenud ka kokkupõrked politseiga, vahendas Reuters.

Teisipäeva hommikul kogunesid õpilased Pariisis ja teistes linnades mitme kooli ette, kandes plakateid ja ruuporeid.

"Meid inspireerivad noored, kes nõuavad oma põhiõigusi," ütles Thunberg ajakirjanikele Pariisist põhjas asuva Saint-Denis' Paul Eluardi lütseumi ees, mis on ühtlasi üks protestiliikumise algseid keskusi. 

"Olgu probleemiks koolide alarahastamine, kliimakriis või sotsiaalne ebaõiglus – on aeg, et noored astuvad esile ja võtavad tuleviku taas enda kätte," lausus Thunberg. 

Kuigi enamasti on meeleavaldused möödunud rahumeelselt, on esinenud ka vägivalda.

Läänes Nantes'is, idas Strasbourgis ja lõunas Marseille's marssisid suured rahvahulgad rahumeelselt, kandes isetehtud silte loosungitega nagu "Pipragaas ei aja meid nii palju nutma kui riikliku haridussüsteemi olukord". 

Meeleavaldajad kogunesid ka Pariisis. 

BFM TV kaadritelt oli näha kokkupõrkeid musta riietatud inimeste ja märulipolitsei vahel Strasbourgis ja Nantes'is, kus mitmel tänaval hõljusid pisaragaasipilved.

Lyonis palusid kohalikud võimud korraldajatel rongkäik tühistada, kuna põhirongkäigule eelnenud vaenulike isikute rühm rüüstas kauplusi ja tanklat ning sattus politseiga kokkupõrgetesse.

Kuigi esialgu polnud osalejate kohta täpsemat teavet, ei ole Prantsusmaal haruldane, et tänavaprotestid meelitavad ligi niinimetatud casseurs'e – märatsejaid, kes otsivad politseiga konflikti ja lõhuvad vara.

Haridusministeeriumi teatel jäi suletuks 214 kooli, samas kui nädal tagasi toimunud sarnasel protestipäeval oli neid 800. Ministeeriumi andmetel oli avatud 94,2 protsenti keskkoolidest.

Rahapuuduses vaevlev Prantsusmaa valitsus on lubanud õpilaste murede lahendamiseks tegutseda, kuid manööverdusruumi on vähe, sest riigivõla ja eelarvepuudujäägi tõttu on laenamiskulud kerkinud viimaste aastate kõrgeimale tasemele.

Valitsus on küll avaldanud õpilaste muredele toetust, ent saatis meeleavalduste mahasurumiseks välja märulipolitsei. Järgnenud kokkupõrgetes sai sadu inimesi vigastada ning tuhanded peeti kinni.

Valitsus peatas eelmisel nädalal šokigranaatide kasutamise pärast seda, kui üks teismeline kaotas käe.

Poliitiline polariseerumine enne valimisi

Kuus kuud enne presidendivalimisi on protestiliikumine ja politsei tegevus tekitanud president Emmanuel Macroni peamiste mantlipärijate seas vastakaid reaktsioone. 

"Politseil saab võhm otsa, joostes noortele järele, et neid peksta ja vigastada," märkis arvamusküsitluste järgi teise vooru pääsemise võimalust omav vasakpopulistist kandidaat Jean-Luc Mélenchon teisipäeval sotsiaalmeedias tehtud postituses.

"Ainsad, kellel võhm otsa ei saa, on vapralt protestivad noored," lisas Mélenchon, süüdistades meediat suutmatuses näidata politseivägivalla tegelikku ulatust. Ühtlasi kordas poliitik üleskutset, et täiskasvanud astuksid õpilaste kaitseks välja. 

Arvamusküsitluste kohaselt presidendivalimiste soosikuks peetav parempopulistide juht Marine Le Pen on meeleavaldajate vägivalla hukka mõistnud. Le Pen nõuab, et koolihooneid kahjustanud isikud – või alaealiste puhul nende vanemad – maksaksid remondikulud kinni.

Valitsus ongi juba esitanud seaduseelnõu, mis just sellist asjade käiku võimaldaks, ning praegu on eelnõu parlamendis arutlusel.