Haridusminister Kristina Kallas (E200) märkis ajateenistust puudutavat määruse eelnõu kommenteerides, et ministeerium peab oluliseks leida lahendus, mis võimaldab noortel täita riigikaitselist kohustust ning jätkata pärast teenistuse lõppu õpinguid võimalikult sujuvalt.

Ministri sõnul tuleb eelkõige arvestada olukorraga, kus enne ajateenistusse asumist kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane ei saa 12-kuulise aja- või asendusteenistuse tõttu jätkata õppetööd samal ajal kui tema õpingukaaslased.

Eelnõu kohaselt algab talvine ajateenistus veebruaris (7. nädal) ja suvine ajateenistus augustis (33. nädal).

Haridusministri sõnul ei mõjuta need tähtajad õppekorraldust siiski ühtemoodi. 

Minister täheldas, et veebruari alguseks on kõrgkoolides kevadsemestri õppetöö üldjuhul juba alanud, sageli jaanuari viimastel päevadel, mistõttu võib 7. nädalal teenistusest naasval üliõpilasel olla keeruline õppetööga liituda.

August langeb omakorda kokku kõrgkoolide vastuvõtu, õppijate nimekirjade lõpliku kujundamise ja õppeaasta alguse korraldamisega. 

"Nii ajateenistusse siirdujad kui ka teenistusest naasjad mõjutavad sel ajal oluliselt vastuvõtuprotsessi ja õppekorraldust. Seetõttu võivad eelnõus kavandatud tähtajad sundida üliõpilast õpingute alustamist või jätkamist edasi lükkama," märkis Kallas. 

Haridusministeerium tegi ettepaneku kaaluda alates 2028. aastast ajateenistusse asumise tähtaegade muutmist selliselt, et talvine ajateenistus algaks jaanuari 4. nädalal ning suvine ajateenistus augusti esimesel nädalal. 

"Talvise kutse varasem algus võimaldaks üliõpilasel sügissemestri õppetöö lõpule viia ja pärast teenistusest naasmist liituda kevadsemestri õppetööga selle alguses. Suvise kutse varasem algus vähendaks ajateenistusse siirdujate ja teenistusest naasjate mõju kõrgkoolide vastuvõtule, õppijate nimekirjade lõplikule kujundamisele ning õppeaasta alguse korraldusele," ütles Kallas.

Kaitseministeerium on koolidele juba korra vastu tulnud – varasema plaani järgi oleks teenistus alanud nädal hiljem.

"Tegemist on kompromisslahendusega, mille kujundamisel arvestati nii kõrgkoolide ettepanekuid kui ka kaitseväe väljaõppe- ja valmisolekuvajadusi, kutsehariduse eripärasid ning tööturu vajadusi," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur.

"2029. aasta kutseaegade kujundamisel analüüsime uue 12-kuulise väljaõppetsükli rakenduskogemust ja selle mõju noorte haridusteele, jätkates seejuures koostööd haridus- ja teadusministeeriumiga võimalikult tasakaalustatud lahenduste leidmiseks," lisas Edur.

Ta rõhutas, et ajateenistuse ja õpingute parem ühildamine ei ole võimalik pelgalt kutseaegade muutmisega. "Oluline on ka haridusasutuste paindlikkus, sh võimalus õpinguid enne teenistusse asumist planeerida ja peale teenistuse lõppu neid viivitusteta jätkata."