Eesti on pikalt oodanud USA-st tarnitud laskemoona mitmikraketiheitjatele HIMARS.

Eesti tellis nii kuni 300-kilomeetrise laskeulatusega ATACMS-rakette kui ka umbes 70-kilomeetrise laskeulatusega GMLRS-rakette.

Ühendriigid panid aga moonatarned kevadel Iraani sõja tõttu pausile.

Kuigi pika laskeulatusega moona tarned on jätkuvalt pausil, siis 70-kilomeetrine moon on käes, ütles Herem raadiosaates "Uudis+".

"Kõik see, mis meil lepingus algselt oli, on tänaseks Eestis. Järgmisel aastal tulevad Korea süsteemi (Chunmoo) laskeseadmed, laskemoona tuleb loodetavasti ka järgmisel, aga tõenäoliselt ülejärgmise aasta alguses," sõnas Herem.

"Lisaks sellele on meil tulemas nii sel kui ka järgmisel aastal erinevat moona, mis lendab kaugelt üle 50 kilomeetri, sinna 100 kilomeetri kanti, ja seda nii suurtükkidele kui ka varitsevat õhuründemoona, mis on suured tiibadega droonid," lisas kaitseminister.

Eesti kaitseväel on kuus HIMARS-i (M142 High Mobility Artillery Rocket System) mitmikraketiheitjat. Aprillis allkirjastasid riigi kaitseinvesteeringute keskus ja USA kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin lepingu kolme uue HIMARS-i raketiheitja soetamiseks, mis peaksid Eestisse jõudma 2027. aastal.  

HIMARS-i vahetatavas raketikonteineris võib olla kas kuus GMLRS-raketti laskeulatusega 15–92 kilomeetrit, kaks juhitavat PrSM (i.k. Precision Strike Missile) raketti (laskeulatus 60–499 km) või üks juhitav rakett ATACMS (i.k. Army Tactical Missile System), mille laskeulatus on kuni 300 kilomeetrit.

Intervjuu Heremiga ilmub täismahus reedel ERR-i uudisteportaalis ning Vikerraadio saates "Uudis+".