Kohtunikele valmistab muret riigieelarve strateegias olev otsus pidurdada kõrgemate riigiteenistujate palgakasv eelolevaks neljaks aastaks. Kohtunikel on põhiseaduses eristaatus ja nende palk on ka seotud ameti eluaegsuse kohustusega. Kuna esialgu pidi vähendatud indekseerimine lõppema 2028-ndal aastal, otsustas valitsus seda pikendada 2031. aastani.

Kuigi kohtunikud on nördinud, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et kohtunike eristaatuse arutamiseks ta praegu põhjust ei näe.

"Esialgne otsus on tehtud ja kohtunike eristaatust ei ole mõistlik arutada. Mõistlik on arutada seda, kas need, kes sellest regulatsioonist välja jäävad praegu, ei peaks ka regulatsiooni muutma, riigikogu ennekõike."

Ligi lisas, et üsna turvaline viis on palku indekseerida ja panna need sõltuma keskmisest palgast või tööhõivest.

"Midagi ebaõiglast või ebaproportsionaalset seal ei juhtu. Meil on rasked ajad ja olukorras, kus riigisektor igalt poolt kokku tõmbab, on keeruline väita, et keegi on sellest kärpeparatamatusest väljas."

Ligi võrdles praegust olukorda masu ajaga, kui olid samuti suured poliitilised riskid, kuid siis võis leevendust loota euro kasutuselevõtust. Nüüd on olukord tõsisem.

Eesti Kohtunike Ühingut juhtiv Harju maakohtu kohtunik Anu Uritam ütles ERR-ile, et see jutt on mõistetav, kuid kohtunikud olukorraga siiski ei lepi.

"Milliseid valdkondi riik kärbib ja millesse investeerib, on poliitiline otsus. Meil on keerulised ajad, aga see ei ole riiki takistanud investeerimast suurtesse ehitistesse alates Sükust ja lõpetades Rail Balticuga. Nii et lõppastmes on see poliitiline otsustus, kuhu riik otsustab oma vahendeid panna ja mida kärpida. Mis puudutab kohtusüsteemi, siis õigusemõistmine on riigi üks tuumikfunktsioone, ilma selleta riiki pidada ei saa".

Uritam selgitas, et kohtunike töökoormus on tõusnud näiteks rändekriisi tõttu ja uusi kohtunikke on järjest raskem leida, kuna kohtusüsteem on läbinud mitmeid eelarvekärpeid. Ta lisas, et riik on vähendatud indekseerimisega juba rikkunud kohtunike sotsiaaltagatise lubadust. Seetõttu ei välista Uritam probleemi tõstatamist ka rahvusvahelisel tasandil.

"Üks võimalus, mida me kasutanud veel pole, on see, et pöördume läbi Eesti kohtunike ühingu Euroopa kohtunike ühingu poole palvega koostada Eesti kohtunikke toetav resolutsioon. See edastatakse Euroopa liikmesriikide valitsustele, me võime sellest teavitada ka Euroopa Komisjoni. Ehk me püüame probleemile juhtida tähelepanu ka rahvusvaheliselt," lubas ta.