Koolitundide algus on paika pandud valitsuse määruses, mille järgi algavad tunnid üldjuhul kell üheksa või hiljem. Määrus lubab koolil teha erandi ja alustada tunde varem, kuid mitte enne kella kaheksat.

Kõrveküla põhikoolis on varasematel aastatel alanud tunnid kell kaheksa ning samamoodi jätkati ka sellel õppeaastal.

Kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Kõrveküla põhikoolil olid valitsuse määrusega sätestatud kellaajast varasema algusaja kehtestamist õigustavad asjaolud ning kas kool oli otsust tehes kaalunud asjakohaseid huve.

Kaebuse esitanud lapsevanemad rõhutasid laste heaolu ja vaimse tervise tähtsust ning leidsid, et varasema koolipäeva alguse korral ei ole võimalik tagada õpilastele piisavat uneaega. Nende hinnangul erandit õigustavaid asjaolusid ei olnud ning kool lähtus otsustamisel eelkõige transpordikorralduslikest ja eelarvekaalutlustest.

Tartu halduskohus nende etteheidetega ei nõustunud. Kohtu hinnangul tuleb erandliku olukorra olemasolu hinnata konkreetse kooli ja piirkonna eripära järgi, arvestades muu hulgas transpordikorraldust, haja- ja tiheasustuse erinevusi, kooli suurust, kaugust suuremast tõmbekeskusest ning kohalikku taristut.

Kohus leidis, et kui koolipäeva soovitakse alustada erandlikult enne kella üheksat, tuleb lähtuda konkreetsest kooli ja piirkonna eripärast, transpordivõimalusest ja kooli suurusest.

Kõrveküla põhikooli puhul pidas kohus oluliseks arvestada nii kooli lähedal kui ka kaugemal hajaasustuses elavate õpilaste huve ja perede erinevaid transpordivõimalusi. Lisaks märkis kohus, et koolipäeva hilisem algus nihutab hilisemaks ka selle lõpu, mis võib mõjutada õpilaste võimalusi osaleda huvihariduses ning vähendada õhtust aega pere ja sõpradega koos olemiseks, koduste ülesannete tegemiseks ja puhkamiseks.

Halduskohus leidis, et Kõrveküla põhikooli puhul olid varasemat tundide algust õigustavad asjaolud olemas.

Kohtu hinnangul tuli arvestada kohaliku omavalitsuse kohustusega korraldada põhikoolilaste sõit kooli ja tagasi. Varasemat algusaega võib kohtu hinnangul õigustada vajadus tagada ka kaugemalt tulevatele lastele koolitransport ja võrdne juurdepääs haridusele, vältides samal ajal ebamõistlikku ja kulukat ühistranspordiliinide dubleerimist.

Samuti pidas kohus erandlikuks asjaoluks vajadust kasutada kohaliku omavalitsuse eelarveraha otstarbekalt.

Kohtu hinnangul ei jätnud kool otsustamisel tähelepanuta ka õpilaste vaimset tervist. Kohus märkis, et piisava uneaja kõrval mõjutab õpilaste vaimset tervist märkimisväärselt ka koolipäeva ülesehitus ja pere elukorraldus üldisemalt.

Otsus ei ole jõustunud.