Istungile on kutsutud sotsiaalminister Karmen Joller, tervisekassa juhatuse esimees Siiri Lahe, tervisekassa esmatasandi portfellijuht Liis Kruus, tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Meelis Joost, Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõunik Tuuli Seinberg, Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Elle-Mall Sadrak, Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule, Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees Tuuli Paju, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Külli Kingo, riigikontrolör Janar Holm ja riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Komisjon keskendub küsimusele, miks ei ole tervishoiukulude ulatuslik kasv parandanud arstiabi kättesaadavust ega lühendanud ravijärjekordi.

Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul näitab riigikontrolli audit selgelt tervishoiusüsteemi efektiivsuse probleeme. Näiteks on aastatel 2020–2025 tervishoiukulud kasvanud 61 protsenti, jõudes 2025. aastal enam kui 3,3 miljardi euroni.

Riigikontroll toob välja ka Eesti elanike kõrge omaosaluse määra, mis ulatus 2024. aastal 21 protsendini. See ületab märgatavalt nii Euroopa Liidu keskmist (15 protsenti) kui ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituslikku piiri, pannes suurima koormuse just hambaravi, hooldusabi ja retseptiravimeid vajavatele inimestele.

Riigikontrolli raport viitab, et ministeeriumis on töös korraga liiga palju paralleelseid reforme ja arengukavasid – kokku üle 20 strateegiadokumendi –, mis hajutavad niigi nappi ressurssi ja IT-võimekust, selle asemel et keskenduda perearstide põletavale puudusele.