Katri Raik: piiri sulgemine on Narvale valus
Narva linnavolikogu liige Katri Raik ütles, et piiri sulgemine Venemaaga on piirilinnale valus.
"Eesti ja Vene piiri sulgemine ei ole suur üllatus, aga valus piirilinnale Narvale. Inimesed on kogu aeg lootnud, et seda ei juhtu," kirjutas endine Narva linnapea Raik sotsiaalmeedias.
Raigi sõnul oli pühapäeva õhtu paljudes Narva kodudes keeruline, kuna arutati, kuidas edaspidi saab külastada Venemaal elavaid sugulasi.
"Ei ole nüüd vaja kraaksatada, et miks nad siis on Venemaal: piirialadel suheldakse alati naabermaaga rohkem kui riigi sügavuses. Neil eestimaalastel, kes praegu on Venemaal, on kaks nädalat koju jõudmiseks. Sest edaspidi saab Peterburist Narva läbi Istanbuli," ütles Raik.
Endise linnapea sõnul on piiri sulgemine narvalastele ka majanduslik löök.
"Kaubavedu, mis viimased aastad käis lõunapiiri kaudu, kaob täielikult. Vihatud piirijärjekord tõi linna inimesi, kes siin sõid ja ööbisid, sõitsid taksoga. Lõpuks oli piirijärjekorras seismine, 10 eurot tund, nii mõnelegi inimesele oluline leivaraha," sõnas Raik.
Ta märkis, et ka turistide arv väheneb. "Põhjamaade turistile ei meeldi aina vaenulikuma riigi naabrus. Ütleme ausalt, piirijärjekorrast ja vaatest sillal seisvatele inimestele oli saanud omamoodi atraktsioon."
Samuti võib Raigi sõnul piiri sulgemine negatiivselt mõjutada investori otsust Narva ja selle lähiümbrusesse investeerida. "Juba täna on töötus Narvas poole suurem kui Eestis keskmiselt," lisas ta.
"Piiri sulgemise emotsionaalset lööki narvalastele ei saa alahinnata. Narva ei ole enam sillalinn vaid tupik. Euroopa alguses. Tasapisi on hilissügiseselt kõhe tunne koju kätte jõudnud," kirjutas Raik.
Vaarmann: ootame valitsuselt abi mõjutatud ettevõtetele
Narva volikogu esimees Urbo Vaarmann märkis, et juhul kui piir suletakse, ootab ta valitsuselt tuge Narva elanikele ja kohalikele ettevõtetele.
Vaarmanni sõnul peavad Narva ja kogu Ida-Virumaa jääma paigaks, kuhu inimesed julgevad ja tahavad tulla ning kuhu julgetakse investeerida.
"Piiri sulgemise teade võib panna külalised ja investorid oma plaane ümber vaatama. Seetõttu peab riik aitama hoida usaldust meie piirkonna vastu, toetama kohalikke ettevõtteid ja uute investeeringute kaasamist," sõnas Vaarmann.
Narva volikogu esimees rõhutas, et Eesti julgeolekuasutuste hinnanguid tuleb võtta tõsiselt. Samas märkis ta, et riigil on kohustus kaitsta inimesi ja ennetada julgeolekuohte ning selle vastutuse juurde kuulub ka konkreetne plaan, kuidas toetada piirkonda, mida tehtavad otsused kõige vahetumalt puudutavad.
"Meie inimesed peavad tundma, et riik on nende kõrval. Selle juurde kuuluvad turvaline kodukoht, töö, soe kodu ja jõukohased arved," lisa ta.

Vaarmann rõhutas, et ettevõtete jaoks võib piiri sulgemine tähendada tõsist tagasilööki.
"Nende käekäigust sõltuvad aga meie perede sissetulekud ja piirkonna tulevik," sõnas ta. "Seepärast ootame valitsuselt konkreetset, rahastusega tagatud abi mõjutatud ettevõtetele, tuge uute töökohtade loomiseks ja investeeringute kaasamiseks ning püsivaid lahendusi inimeste kommunaalmuredele. Need sammud tuleb linna ja ettevõtjatega kokku leppida juba enne võimalike piirangute rakendumist."
Valitsus plaanib alates 1. detsembrist sulgeda Eesti-Venemaa maanteepiiripunktid vastuseks Venemaa sõjaväeluure GRU tellitud sabotaažikatsele Eesti sõjatööstusettevõtte Threod Systemsi vastu.
Valitsus arutab nädala lõpus, kas see otsus saab olema tähtajaline või tähtajatu, ütles siseminister Igor Taro.
Lähima kahe nädala jooksul on Venemaale läinud Eesti elanikel võimalik koju tagasi pöörduda. Samuti saavad selle ajaga tagasi pöörduda teisele poole piiri suundunud kaubaautode juhid.
Toimetaja: Valner Väino









